Helpific vabatahtlikud ja abistajad

Zuzu: minu missioon on jätta tulevastele põlvedele vähemalt sama hea koht elamiseks, kui see meile anti

Parkmetsas piknikutekil istuv sinises kleidis ja tumepruunide juustega naine naeratab kaamerasse.
Zuzu Helpificu piknikul Sütiste parkmetsas. Fotograaf: Priit Grepp

Helpificu augustikuu sõber on keskkonnaaktivist Züleyxa “Zuzu” Izmailova, kes on oma lähedase kaudu kokku puutunud ka erivajadustega. “Olen täheldanud, et tihtipeale ei soovi inimene olla kellelegi teisele koormaks, isegi kui on keerukas kodust välja saada, käia poes või kohvikus. Pigem vaikitakse, kui otsitakse abi,” ütleb Zuzu. Ta usub, et koos saame luua ligipääsetavama ühiskonna.

Esitasime Zuzule mõned küsimused.


Loe edasi

Vunki mano! tunnustas Kuldvõtmekest Heaolu valdkonna eripreemiaga

Grupipilt Kuldvõtmekese liikmetest Urvaste kooli õpilaskodu mänguplatsil kiikede juures.
Kuldvõtmekese meeskond Urvaste kooli õpilaskodu mänguplatsil. Fotograaf: Viivika Nagel

Vunki mano! loometalgute žürii tunnustas Kuldvõtmekese meeskonda Heaolu valdkonna eripreemiaga, mille auhinnaraha 2000€ läheb projekti tegevuskava elluviimiseks. Meeskond otsis loometalgutel vastuseid küsimusele, kuidas toetada ürituste korraldajaid erivajadusega inimeste kaasamisel.


Loe edasi

Tiia Järvpõld: Kuldvõtmekese ehk isikliku abistajaga on võimalik avada kõik uksed

Naeratav ja ratastoolis istuv tumepruunide juustega naine lillakate lillede taamal enda kodus.
Tiia Järvpõld pärast Kuldvõtmekesepäeval inimestega kohtumist oma kodus. Foto: erakogu

Tartumaal elav kunstnik ja kirjanik Tiia Järvpõld tähistab igal aastal juulikuus Kuldvõtmekese ehk isikliku abistaja teenuse sünnipäeva, et tänada isiklikke abistajaid ning julgustada erivajadusega inimesi elama iseseisvalt. Kuldvõtmekese abiga tuleb tragi naine taaskord augustis Võrumaale Vunki mano! loometalgutele, sest head asjad ei sünni arvuti taga. Esitasime Tiiale mõned küsimused.


Loe edasi

Alo Kõrve: aitamine jätab südamesse hea tunde

Mustvalge pusaga naeratav noormees ja soniga habemega mees istuvad kontoris mugavatel tumehallidel toolidel.
Näitleja Alo Kõrve Helpificu kontorit külastamas. Foto autor: Kristina Amor

Juulikuu Helpificu sõber on näitleja ja lavastaja Alo Kõrve, kes abistas eriolukorras riskirühma kuuluvaid eakaid. “Üks sõber küsis, kas ma mingi karistuse pärast käin abiks. Kuid ma arvan, et see soov aidata tuli sellest, et mul on auto, mul on leib laual ja aega on ka. Miks ma siis ei võiks aidata?” küsib ta. Esitasime Alole mõned küsimused.


Loe edasi

Kas välisülikoolid diskrimineerivad erivajadusega tudengeid?

Kaks meest arutlevad erinevatel teemadel seoses erivajadusega inimeste, ülikooli ning kaasatusega. Pildil on oranžil suurel mugaval toolil istumas üks meestest ja mustal tugitoolil teine mees.
Sten ja Oliver võrdlevad suhtumist erivajadusega inimestesse Inglismaal ja USAs. Fotograaf: Janika Hirvelaan

Välismaal õppivad Helpificu praktikant Sten Leinasaar ja vabatahtlik Oliver Püvi jagavad oma muljeid ülikoolide ligipääsetavusest ja meedia suhtumisest erivajadusega inimestesse. Esitasime Stenile ja Oliverile mõned küsimused.


Loe edasi

Keit Parts: ligipääsetavus saab alguse teadlikkusest

Helepruunide juustega naine istumas arvuti taga ja vaatamas kaugusesse.
Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma juht Keit Parts. Fotograaf: Priit Grepp

Helpificu juunikuu sõber on Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma juht Keit Parts, kellele esitasime mõned küsimused ligipääsetavuse kohta. Kampaania “Helpificu sõber” raames räägivad Eesti targad ja andekad inimesed endale südamelähedastest teemadest, üksteise abistamisest ja hoolivama ühiskonna loomisest.


Loe edasi

Tiia Savila püüab leida eluteatris alati positiivseid ja humoorikaid noote

Viltpliiatsitega tehtud joonistus pruunipäisest naisest mustade prillide ja triibulise pluusiga.
Joonistus Tiia Savilast. Autor: Kristjan Lume

Täna avab oma elu Tiia Savila Võrumaalt, kes tunneb naeratuse tõelist väärtust ja püüab leida eluteatris alati positiivseid ja humoorikaid noote. Vunki mano! loometalgutel osales ta Kuldvõtmekese fondi töörühmas, mis tegeles isikliku abistaja teenuse edendamisega. Sa saad teha Tiia heaks annetuse, nii et ta saab osta Helpificu tugikeskkonnas vajalikke teenuseid nagu isiklik abistaja ja transport. Esitasime Tiiale mõned küsimused.


Loe edasi

Anneta, sest kõik hea tuleb varem või hiljem tagasi

Prillidega noormees Garage48 tehnoloogiaüritusel, punase vesti ning halli triiksärgiga.
Maksimilian Mattiesen Garage48 üritusel.
Foto: erakogu

Annetamine annab võimaluse aidata teisi kodust lahkumata. Maailma haaranud CoVid-19 pandeemia on näide, kuidas üksteise abistamine ja annetamine aitasid leevendada raskustes olevate inimeste olukorda. Kui iga inimene annetab ühe euro, siis saab miljoni inimese panusest kokku märkimisväärse summa. Küsisime Helpificu püsiannetajalt Maksimilian Mattiesenilt, mis tekitab temas soovi annetada ning miks peaks annetama.

Mis tekitab Sinus soovi annetada?

Soov teisi aidata, aidata niipalju kui vähegi võimalik. Ka üheeurone annetus on abiks, kui samasuguse annetuse teeb näiteks tuhat inimest. 

Milliseid positiivseid külgi oskad Sa välja tuua annetamises? 

Üks annetamise positiivsetest külgedest on võimalus teisi aidata. Kui sa ise ei saa näiteks varjupaigast kassipoega koju võtta, siis saad teha annetuse ja aidata sellisel viisil varjupaika. Teine positiivne külg selle tegevuse juures on tulemus. Kui annetamise eesmärk saab täidetud, siis see tekitab positiivseid emotsioone. On ju tore, kui lastekodulaps saab jõuludeks ihaldatud kingituse. See ongi annetamise juures positiivne – võimalus aidata ja näha tulemust.

Miks peaks keegi üleüldse annetamise peale mõtlema, raha saaks ju muudmoodi ka kasutada?

Kui mul oleks ülearu raha või ma võidaks mingi suurema summa, siis kindlasti läheks mingi väiksem osa heategevusele. Miks? Aga vast sellepärast, et omades suuremat summat vaba raha, on sul võimalus teha head nõrgematele, selle asemel, et osta mõni kallis bränditoode või muid asju, mis sul tegelikult vaja ei ole. Iga hea, mis sa annetamise näol teed, tuleb varem või hiljem sulle tagasi. Ja muidugi on endal ka hea olla, kui tead, et sinu abiga sai keegi omale uue kodu, varjupaigas viibinud kassipoeg leidis uue omaniku või tulevik muutub helgemaks tänu organisatsiooni tööle, mida sa toetad. 


Loe edasi

Pensionär Mare: märkamist võiks rohkem olla nii riigi tasandil kui suurtes kortermajades

Keiu Roosimägi ja Kristina Amor vestlemas pr Marega. Foto: Priit Grepp

Helpificu Inimesed jutusari viis meid Kadrioru pargis kokku pensionärist Marega, kellega rääkisime lähemalt internetiplatvormidest, abistamisest ning hoolivama Eesti loomisest. Maregi on abistanud oma eakat naabrit, kõiges, milles vaja. Ise nimetab ta seda märkamiseks. Esitasime Marele mõned küsimused.

Kas Te olete oma elu jooksul teinud vabatahtlikku tööd – aidanud erivajadusega inimesi või eakaid?

Ma olen, aga mitte selles mõttes, et ma olen kusagilt otsinud, keda abistada. Mul oli üks juhus. Nimelt jäi üksikuks üks naaber, kelle lapsed elasid Saaremaal. Ma abistasin teda.


Loe edasi

Toomas Panker: ideaalses Eestis on rohkem võimalusi ka vähenenud töövõimega inimestele

Helkurvesti ja musta nokamütsiga majahoidjast mees luuaga kortermaja õues.
Toomas Panker oma kodumaja hoovis. Foto: erakogu

Helpificu vabatahtlik Toomas Panker otsis tööd üle kümne aasta, saades lugematu arvu eitavaid vastuseid. Nüüd aga töötab ta oma korteriühistus majahoidjana, tundes sellest suurt rahulolu. Samuti annab Toomas oma panuse hoolivama ühiskonna kujundamisel, tegeledes Helpificus tõlkimise ja andmete sisestamisega.


Loe edasi