Helpific vabatahtlikud ja abistajad

Jaan Tammsalu: inimesed, kellel on puue, ei süüdista selles Jumalat

Jaan Tammsalu. Foto: Tallinna Jaani Koguduse koduleht, Sven Arbet.

Aprillis on Helpificu kuu sõbraks Tallinna Jaani koguduse vaimulik Jaan Tammsalu. Küsisime, mida tähendab tema jaoks erivajadus, miks ei julgeta alati abi küsida ning kas puudega inimesed suhtuvad Jumalasse teisiti.

Kirjelda palun ennast viie lausega.

Vaimulik viimased 35 aastat. Isa pisut kauem ja vanaisa palju vähem. Mõtiskleja, kes on teinud enam kui poolsada kontsertmõtisklust Tõnis Mägi, Robert Jürjendali, Siiri Sisaski ja ühe iiri ansambliga ning välja andnud mitmeid päris suuretiraažilisi raamatuid. Suur suhtleja.

Kelleks Sa tahtsid saada väiksena? Kas oled kogu aeg tahtnud vaimulik olla?

Kosmonaudiks, autojuhiks, kirikuõpetajaks, lauljaks.

Mis on Sind elu jooksul enim mõjutanud?

Erilised inimesed, kes on minusse uskunud.

Mida tähendab Sinu jaoks erivajadus või puue?

Puue on midagi tavalist, midagi kõigilolevat. Meil kõigil on midagi puudu. Igal meist on mingi erivajadus. Paljud lihtsalt enda puhul seda ei tunnista.

Milline on Sinu isiklik kogemus erivajadusega inimestega? 

Mu vanemad olid invaliidid. Ema ühe jalaga, isa seljavigastusega.

Kas Sa oled kedagi abistanud ja millega?

Alates hetkest, mil suutsin kaevust vett ja kuurist vett tuua, kuni käesoleva hetkeni.

Kas Sinu arvates on Eesti ühiskonnas tabuteemasid?

Järjest vähem.

Ühiskond kui inimkeha

Üks ristiusu selge sõnum on see, et kõik see hea, mida teeme oma ligimestele, selle teeme ka Jumalale ja kõik see hea, mida jätame oma hädasolevatele ligimestele tegemata, jätame tegemata ka Jumalale. Viimsel kohtupäeval ei öelda end ise hukatusse määranud inimestele mitte seda, millist halba on nad teinud vaid millise hea nad on tegemata jätnud. Ühes vanas loos ütleb Jumal inimestele, et nende abistavad käed  on selles maailmas tema käed. Seega tehes head, aidates oma ligimesi, aitame Jumalat ja oleme samas ka tema poolt loodud tööriistad selle maailma teistele elamisväärsemaks muutmisel. 
 
Jaan Tammsalu

Kas ühine panustamine kogukondlikku heaollu on Sinu arvates oluline? Miks?

Uus Testament võrdleb ühiskonda inimkehaga. Üks on käsi, teine jalg jne. Kõik ihuliikmede on ihu heaks toimiseks vajalikud ja koostöö nende vahel on hädavajalik. 

Üksteise abistamine meie ühiskonnas ei tundu olevat eriti populaarne. Kas see on Sinu arvates nõnda? Mis põhjustab hirmu küsida abi?

Liiga kaua on elatud ühiskonnas, kus vajadused ja puuded peideti. Kõik oli hästi. Inimesed püüavad ise hakkama saada ega julge tunnistada mõnda oma nõrkust. Maast madalast on meid õpetatud ise hakkama saama, võitma, tugevad, teistest paremad olema. Kardetakse abi paludes kogeda külmust, näha seljakeeramist, silmade sulgemist, kurdiksolemise teesklemist.

Kuidas on Jaani kogudus võimaldanud ligipääsu erineva puudespetsiifikaga (kurdid, pimedad, ratastool jms) inimestele ja mida tuleks veel selles vallas Jaani koguduses ära teha? Kas sellele temaatikale üldse pööratakse Eestis tähelepanu, et erivajadusega inimesed saaksid ka kogudusse kohale tulla ja koguduste tegemistest osa?

Raudkivist kapitaalne ratastoolitee kiriku peaukse ees ja käsipuud selle juures ja ka külgukse juures. Ratastoolitee ka altari lähedale saamiseks. Kõrvaklapid vaegkuuljatele mitmes pingis jpm.

Kas puudega inimesed suhtuvad Jumalasse teisiti – et miks mina? On nad Jumala peale vihasemad kui puudeta/raske haiguseta inimesed? Kas on tõsi, et paljud puudega inimesed eitavad Jumala olemasolu, sest kui Jumal oleks olemas, poleks neid kannatusi, mis inimest füüsiliselt piinavad?

Olen seda väga vähe kuulnud, et puuetega inimesed oma puuetes Jumalat süüdistavad. Mulle tundub, et nende hulgas on keskmisest enam tänulikke Jumalasse uskujaid kui näiliselt tervemate hulgas.

Milline on Sinu unistuste Eesti?

Hoolivam, tähelepanelikum, tänulikum.

<- Tagasi kategooriasse