Head Sõbrad!

Helpificu varasema eestikeelse blogi leiate vabatahtlik.helpific ja inglise keelse blogi klikates volunteer.helpific

Dear friends!

Helpific’s previous Estonian blog can be found on voluntary.helpific and English blog volunteer.helpific

Augustikuu Helpificu sõbraks on juuli lõpus oma 76. sünnipäeva tähistanud Mare Abner, kes on Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu tegevjuht. Mare on üks mitmest naisest, kelle avameelseid lugusid eneseotsingutest, naiseks olemisest, eneseteostusest ja paljust muust kajastatakse projektis “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!”, mille üheks partneriks on ka Helpific. Projekti raames viiakse läbi puuetega naisi puudutavad uuringud, inimõiguste teemalised töötoad, fotonäitus ning luuakse ümarlaud strateegilise pikaajalise koostöö arendamiseks, mis töötab aktiivselt ja intensiivselt puuetega naiste õiguste edendamisel. Projekti tulemusena on puuetega naistel suurem teadlikkus inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, soolisest võrdõiguslikkusest, mitmekordsest diskrimineerimisest, inimkaubandusest, puuetega naiste vastu suunatud vägivallast. 

Angelika

Vabatahtlik Angelikal on hea meel, et ta saab abiks olla liikumispuudega eakale prouale. “Olen tänulik et Helpific viis mind kokku proua Halliga. Tunnen rõõmu meie vestlustest ja jalutuskäikudest,” pajatab ta. Angelika sõnul on vabatahtlik töö aidanud tal õppida oma aega paremini planeerima. “Vabatahtlikku tööd teeksin nii kaua, kuni töötu olen – sõltub ka muidugi töö mahust.”

Halli

“Naudin aega, mis meie ühistel jalutuskäikudel kiiresti kaob. Tunnen end paremini, saan häid emotsioone ja olen väga tänulik liigeste paranemise eesmärgil, et saan ravile lisaks kogeda meeldivat seltskonda,” sõnab proua Halli.

Liitu helpific.com!

Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel

Hiljuti kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni – ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.

Üks kohtumise eesmärke oli arutada ka võimalusi, kuidas tuua sotsiaalhoolekandesse, kus valitseb tugev nn iseseisva elu teenuste (isiklik abistaja, transport, abi kodustes toimingutes) defitsiit, lisaressursse inimkapitali näol, ning kuidas saaksid töötud osaleda tööturul jagamismajanduse põhimõtete kohaselt ilma töötuskindlustusstaatust ning sellega kaasnevaid toetusi ja hüvitisi kaotamata.

Eestis kui e-riigis on väga tugev iduettevõtete ökosüsteem. Digitaalne „tsunami“ on läbinud panganduse, transpordi, majutuse jne – samas on sotsiaalne sektor nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil jäänud „vaese kutsika“ rolli. Kuid ka digitaalsed platvormid võivad sotsiaalsektoris rakendada kogukondlikke ressursse nt erivajadusega inimeste suurema iseseisvuse ja heaolu tagamiseks. Jagamismajandus (Bolt, TransferWise jne) on üks kiiremini kasvavaid majandusvorme ja tõusev trend, kuid sotsiaalhoolekandes on täielik potentsiaal seni kasutamata.

Keiu Roosimägi peab oluliseks koostööd erinevate sektorite vahel, eesmärgiga kohandada teenused vastavalt kodanike uutele harjumustele ja vajadustele. „Kodanikud ei ole ega taha olla passiivsed tarbijad – erivajadusega inimesed koostöös kohalike omavalitsuste ning riigiga loovad andmeplatvorme, kus saavad kokku abivajajad ja abipakkujad. Digitehnoloogia kasutuselevõtt annab kodanikele tagasi nende hääle ja võimu ning seeläbi suureneb ka kodanike usaldus riigi vastu,” ütleb Roosimägi.

 
Infotehnoloogilisel ajastul on võimalik saada sotsiaalteenuseid mugavalt ja kiirelt, kombineerides tasulised ja vabatahtlikud teenused. Üheks digitaalse kultuuri märksõnaks on ka vaba turg teenuste osutamisel ja tarbimisel. Tehnoloogia areng võimaldab kokku viia tarbijad ja pakkujad ning soodustab turu tekkimist väga suurel skaalal. Paindlikud töövõimalused on olulised vähemkindlustatud ühiskonnagruppide jaoks (noored, püsiva töökohata inimesed, vanemaealised jne). Majandusele tervikuna tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, meelitades ligi ka neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud (liiga kõrge hind, ebamugav tarbida, toote/teenuse mittesobivus vms).

Digitaalsed platvormid võimaldavad saada teenust ja teavet kiiresti, mugavalt ning turvaliselt, on kohandatavad väheste piirangutega ning globaalselt kiiremini ja lihtsamini skaleeritavad kui nn offline lahendused.

Täna on erivajadusega inimestel nt isiklike abistajatega lepingulised suhted, kuid alternatiivseks lahenduseks on isiklik eelarve. „Ei ole vaja üle reguleerida erivajadusega inimese elu. Erivajadusega inimestel on õigus võtta vastu otsuseid ja kasutada oma isiklikku eelarvet vastavalt oma vajadustele – selles seisnebki iseseisvus,” rõhutab Roosimägi.

Helpificu kaks toodet on inimeselt inimesele lahendus ja kolmnurklahendus, milleks on Helpific Professional – uus funktsioon, mis aitab spetsialistidel luua tugivõrgustiku abivajajate, vaimse tervise häirega inimeste või eakate ümber. Milleks Helpific veel hea on? Omastehooldajad soovivad aeg-ajalt puhata ning veebiplatvormi kaudu on võimalik tellida paariks tunniks abistaja. Vahel on soov erivajadusega inimesel minna kontserdile, aga sotsiaaltöötaja ei tule kaasa, sest tema tööpäev on läbi.

Andmeplatvormide turvalisus on tagatud ID kaardiga autentimise süsteemi kaudu, platvormidel on võimalik teenuse osutajaid kommenteerida ja tagasisidestada. Kiire tagasisidestamine võimaldab platvormi omanikul disainida teenused vastavalt tarbija vajadustele, märkimisväärne roll on dialoogil teenuse ja selle kasutaja vahel. Seega on kodanikul võimalus teenuseid mõjutada ja parandada. Teenused on nähtavad, projekteerimis/disainiprotsess algab kasutajate vajadustest.

 
Digitaalse kultuuri võidukäiguks sotsiaalhoolekandes on vajalikud sotsiaalsed, poliitilised ja seadusandlikud muudatused. Strateegiline koostöö hõlmab sidusust erinevate organisatsioonide vahel ning arutelusid töörühmades. 

Fabio

Fabio on Helpificu vabatahtlik, kes on abistanud inimesi mitmel korral. Viimati toimetas ta soovitud tooted kahele abivajajale Lasnamäel ja Mustamäel: proua Ljubov sai kätte ravimid ja härra Voldemar meditsiinitarbed. Fabio on vabatahtlik, kuna tema meelest on see õige asi, mida teha.
“Ma arvan, et ei ole olemas muud viisi peale aitamise, kui kellelgi on probleem. Tegelikult, kui kellelgi on probleem, siis see probleem on kogu inimkonna probleem.” Pildil on Fabio koos Helpificu projektijuhi Kristina Amoriga.

Maikuu Helpificu sõbraks on loomi ja sporti armastav Kertu Jukkum. Küsisime Kertult, kuidas vaimne tervis korras hoida, milline on tema kokkupuude erivajadusega inimestega ning mis projektid on tal parasjagu käsil.

Ly

Vanematel inimestel on eluga kogunenud palju kogemusi, mida nad jagavad hea meelega. „Nad vajavad inimest, kes neid kuulab ja kaasa räägib. Vahel on oma lugu parem ja põnevam rääkida just võõrale inimesele, sest tal puuduvad eelarvamused jutustaja kohta. Kohtumine proua Astaga avardas minu silmaringi. Meie vanusevahe on peaaegu 60 aastat, aga see ei tähenda, et meil ei ole midagi rääkida. Sain ka veendumuse, et ühe 81. aastase proua lugu ei mahu kindlasti ühte tundi.”

Asta

„Jalutamine koos Ly´ga andis mulle väga hea enesetunde. See kaunis preili on hea suhtleja, temaga on meeldiv jalutada. Liikusime tund aega, istusime ka tiigi ääres. Kohtume Ly´ga juba varsti uuesti.”

Liitu helpific.com!

Aprillis on Helpificu kuu sõbraks Tallinna Jaani koguduse vaimulik Jaan Tammsalu. Küsisime, mida tähendab tema jaoks erivajadus, miks ei julgeta alati abi küsida ning kas puudega inimesed suhtuvad Jumalasse teisiti.

Naistepäeva auks on Helpificu märtsikuu sõpradeks kolm toredat Eesti LGBT Ühinguga seotud naist – Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre, kommunikatsioonijuht Kristiina Raud ning kogukonnakoordinaator Eva Marta Sokk. Esitasime neile mõned küsimused naiseks olemise, LGBT+ inimeste õiguste ning mitmekesisuse kohta.

Tabasime sügisel Kadrioru pargis Mehhikost pärit abielupaari, kes elab ja töötab Tallinnas. Jalutamas olid nad koos külla sõitnud sugulastega. Esitasime mõned küsimused abistamise, sotsiaalsektori, aga ka unistuste kohta ning uurisime, kuidas mõjutab erivajadus inimeste elu Mehhikos.

Veebruar on sõbrakuu ning sel puhul on „Helpificu kuu sõbraks” ühe asemel koguni kaks inimest – Jüri Lehtmets ja Tom Rüütel. Nii Jüri kui ka Tom on erivajadusega ning on ise andnud panuse ka Helpificu loomisesse. Esitasime neile mõned küsimused nende elude, kogukondliku abistamise, koroonaaja ja digilahenduste kohta.