Kuidas kohalik omavalitsus otsustab, milline sotsiaalteenustest on abivajajale kõige sobivam ja millest sõltub inimeselt võetava tasu suurus?
Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS) sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet ja et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHK) kohaselt on kohalike omavalitsuste kohustus korraldada sotsiaalteenuseid. See tähendab kohustust tagada vajalikud sotsiaalteenused, selgitada välja inimese abivajadus ning vajadusel osaleda sotsiaalteenuse kulude katmisel.
Loe edasi
Heinakuu töisel nädalal, mil paljud ametnikud ja linnakodanikud nautisid suvepuhkust, kohtusid jagamismajanduse platvormide esindajad Keiu Roosimägi (Helpific) ja Kristjan Vanaselja (Goworkabit) Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, et arutada võimalusi, kuidas läbi liberaalsemate meetmete aidata kaasa pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse leevendamisele, sotsiaalse kaasatuse edendamisele ja luua paremaid võimalusi iseseisva majandusliku toimetuleku suurendamiseks. Üheks võimaluseks on nn tööampsud, kus töötu saab teha ühekordseid tööotsi jagamismajanduse platvormide kaudu, tundmata hirmu töötu staatusega kaasnevate teenuste, toetuste ja hüvitiste kaotamise ees.
Sellel nädalal kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni – ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.
Eestis kui e-riigis on väga tugev iduettevõtete ökosüsteem. Digitaalne „tsunami“ on läbinud panganduse, transpordi, majutuse jne – samas on sotsiaalne sektor nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil jäänud „vaese kutsika“ rolli. Kuid ka digitaalsed platvormid võivad sotsiaalsektoris rakendada kogukondlikke ressursse nt erivajadusega inimeste suurema iseseisvuse ja heaolu tagamiseks. Jagamismajandus (Bolt, TransferWise jne) on üks kiiremini kasvavaid majandusvorme ja tõusev trend, kuid sotsiaalhoolekandes on täielik potentsiaal seni kasutamata.
Head Sõbrad!
Helpificu varasema eestikeelse blogi leiate vabatahtlik.helpific ja inglise keelse blogi klikates volunteer.helpific
Dear friends!
Helpific’s previous Estonian blog can be found on voluntary.helpific and English blog volunteer.helpific