Annetamistalgute ühisnädalal avaldasime minilood viiest hakkajast ja inspireerivast erivajadusega inimesest. Esimesena avas oma elu Tiia Järvpõld ehk Tiiatibu, kes juhtis Vunki mano! loometalgutel Võrus 2019. aasta sügisel Kuldvõtmekese fondi töörühma. Tema südameasjaks on Kuldvõtmekese ehk isikliku abistaja teenuse tutvustamine laiemale üldsusele. Esitasime Tiiale mõned küsimused.

Elektriratastoolis liikuv Anneli Pappel ammutab jõudu ja inspiratsiooni loodusest ning fotograafiast. Seltskonnas jääb särav naine silma nii oma punase pea kui ka enesekindla hoiaku poolest. Esitasime Annelile mõned küsimused.

Helpificu praktikant, sotsioloogia eriala üliõpilane Sten Leinasaar on tundnud terve elu, et ta peab korda saatma midagi suurt. Ta ei ole kunagi suutnud vaadata ebaõiglust ja ebavõrdsust – nii tunduski abivajajaid ja abiandjaid ühendav Helpificu tugikeskkond õige koht, kus aidata kaasa tugevamate kogukondade kujunemisele. Esitasime Stenile mõned küsimused.

Helpific alustab aprillist sarjaga Helpificu inimesed. Esimesena avavad ennast üliõpilased Emma ja Maria, kes soovivad kujundada oma tegevusega paremat ühiskonda. Helpific esitas neile mõned küsimused Kadrioru lossiaias, kus tulid jutuks kahe noore inimese õpingud ja unistused. 

Neiud leiavad, et kõik hea saab alguse perekonnast. Kui üks inimene muudab oma käitumist, siis mõjutab see ka teiste käitumist – ise tuleb olla eeskujuks kõige heaga. Maria õpib korraga majandust ja ämmaemandust. “See tähendab, et ma püüdlen elus edasi ja samas tahan anda ühiskonnale tagasi. Sellepärast ongi valitud kaks erinevat eriala,” kirjeldab ta.

Emmagi on hakkamist täis ega rahuldu kunagi tavapärase või keskmisega. “Ma arvan, et meid kõiki teeb õnnelikuks, kui saame pakkuda midagi head. Kui võrrelda ämmaemandat ja arsti, siis minu arvates on just ämmaemandad ja õed need, kes nö paitavad patsienti – nad on tema kõrval alati olemas. Nii et on hellem ja kangem pool,” mõtiskleb Emma.

Helpific on veebipõhine tugikeskkond, mille kaudu erivajadusega inimesed ja eakad saavad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid ning kogukonnaliikmed pakkuda nii oma füüsilist abi kui ka emotsionaalset tuge. 

Soovime jõuda võimalikult paljude inimesteni, sh noored, lastega kodus olevad vanemad, korteriühistute liikmed, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja spetsialistid, töötud või need, kes on eriolukorra tõttu saadetud sundpuhkusele.

Helpificu kaudu abi tellimiseks või pakkumiseks, tuleb logida sisse aadressile www.helpific.com ja täita oma profiil ehk registreerida kasutajakonto. Pärast seda saad sisestada oma abisoovi, lisada abipakkumise või vastata abisoovile. Kui abivajaja ei saa arvutit kasutada, saab ta helistada meie klienditoe telefonil (+372) 5660 4642 ning me avaldame Helpificu nimel tema abisoovi. 

Praegu on tekkinud olukord, kus eelkõige vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed peavad püsima kodus. Võimalusel tuleb siiski käia õues jalutamas. Tubasel režiimil peavad olema haigestunud inimesed. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest nemad saavad abistada toidu ja ravimite kojutoomisega. Vajades toidukraami, ravimeid või emotsionaalset tuge, siis saab lisada abipalve aadressile www.helpific.com. Lisainfot Helpificu teenuste kohta saab telefonil 56604642. 

Eesti Lihasehaigete Seltsi esimees Jüri Lehtmets mõtleb kõikidele erivajadusega inimestele, kellel on tulnud ette elu nelja seina vahel ja kelle kohta kehtib ütlus: “Kevadel ehk saad välja, lilleke.” Nüüd on see mõneks ajaks reaalsus kõigi jaoks. Varvaste abil maaliv ja kirjatööd tegev Tiia Järvpõld on pidevalt nelja seina vahel. Mõnel ajajärgul vähem, mõnel rohkem. “Olen sellega suhteliselt harjunud. Praegu ei ole sünnipäevast saadik õues käinud – see teeb juba kokku 23 päeva. Vaikselt hakkab küll vaimselt pinda käima,” arutleb Tiia. “On neid, kes arvavad, et praegust olukorda võib võtta puhkusena. Kindlasti nii see ei ole. Ja veel, kui jääda järsku üksi päevadeks tuppa – see on psüühiliselt väga raske.” 

Vaadates Eestis ja maailmas toimuvat ning arvestades valitsuse soovitustega otsustas täna Vunki mano! loometalgute korraldusmeeskond lükata edasi loometalgud Võrumaal Kuldres. Uus toimumise aeg selgub, kui asjalood on taas paremad.

Kuldvõtmekese meeskond, eesotsas varvastega maaliva ja kirjatööd tegeva Tiia Järvpõllu ja Eesti Lihasehaigete Seltsi esimehe Jüri Lehtmetsaga, plaanis võtta 12.-14. märtsi loometalgutel Kuldres luubi alla erivajadustega inimeste kaasamise erinevatele üritustele, avalike teenuste arendamisprotsessi, mõtte- ja loometalgutele. 

2. märtsil võttis Helpific koos teiste sotsiaalministeeriumi partnerite, jagamismajanduse organisatsioonide, maksumaksjate ning riigiasutuste esindajatega osa ümarlauast, et arutada sotsiaalministeeriumi ettepanekuid töötushüvitiste süsteemi muutmiseks, nii et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele ja vähendaks töötute vaesusriski.

Kohaletulnud tööturu osapooled ning jagamismajanduse esindajad andsid sisulist tagasisidet sotsiaalministeeriumi pakutud lahendusvariantidele, näiteks vabatahtliku töölt lahkumise korral hüvitise maksmine, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal või hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist. Arutelul tõeliseks Tootsi peenraks ei kiskunud, arvamused jäid valdavalt ühtseks ja üksteist toetavaks.

Tuleviku platvormimajandus

Jagamismajanduse liidu liikmete (näiteks Helpific, Bolt, Uber) jaoks on kindlasti oluline teema platvormitöö lubamine töötushüvitise saamise ajal. „Toetame ettepanekut, et inimene saaks töötuse ajal mõne platvormi vahendusel tööampse teha. Seda näiteks transpordi, kulleri või isegi sotsiaalhoolekande teenuseid pakkudes. Leiame, et paindlikkus, mis innustab inimesi tööjõuturule naasma kasutades jagamismajanduse tehnilisi platvorme oleks kasulik nii töötutele kui ühiskonnale laiemalt. Hetkel kehtiv süsteem pigem takistab töötutel neid võimalusi kasutada,“ sõnas Eesti Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige ja tugikeskkonna Helpific asutaja Keiu Roosimägi.

© Helpific

Eesti Külaliikumine Kodukant koos rahvastikuministriga korraldas novembri lõpus II Riigikogu vabatahtlike nädala, mille eesmärgiks oli tutvustada vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse mitmekesisust. Helpificu külastas Riigikogu liige Annely Akkermann.

Helpific võtab osa Tehnopoli Startup Inkubaatori kasvuprogrammist, mistõttu osalesid kohtumisel Riigikogu liikmega lisaks Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimäele, projektijuht Kristina Amorile, Helpificu kaasasutaja Jüri Lehtmetsale, vabatahtlikest andmeanalüütiku Tarmo Metsmägile ja fotograaf Priit Grepile ka inkubaatori juht Kadri Tammai ja teenuste juht Anne-Liisa Elbrecht. Koos tegime ringkäigu Startup Inkubaatori ruumides, misjärel tutvustas Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi Annely Akkermannile lähemalt Helpificu missiooni, tulevikuplaane ja võimalusi tuleviku sotsiaalhoolekande kujundamiseks. Koos panustades toome lisaresurssi sotsiaalhoolekandesse, sest rahvastikupuu muutub lähikümnendite jooksul tunduvalt – kasvab eakate osakaal.