2. märtsil võttis Helpific koos teiste sotsiaalministeeriumi partnerite, jagamismajanduse organisatsioonide, maksumaksjate ning riigiasutuste esindajatega osa ümarlauast, et arutada sotsiaalministeeriumi ettepanekuid töötushüvitiste süsteemi muutmiseks, nii et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele ja vähendaks töötute vaesusriski.

Kohaletulnud tööturu osapooled ning jagamismajanduse esindajad andsid sisulist tagasisidet sotsiaalministeeriumi pakutud lahendusvariantidele, näiteks vabatahtliku töölt lahkumise korral hüvitise maksmine, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal või hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist. Arutelul tõeliseks Tootsi peenraks ei kiskunud, arvamused jäid valdavalt ühtseks ja üksteist toetavaks.

Tuleviku platvormimajandus

Jagamismajanduse liidu liikmete (näiteks Helpific, Bolt, Uber) jaoks on kindlasti oluline teema platvormitöö lubamine töötushüvitise saamise ajal. „Toetame ettepanekut, et inimene saaks töötuse ajal mõne platvormi vahendusel tööampse teha. Seda näiteks transpordi, kulleri või isegi sotsiaalhoolekande teenuseid pakkudes. Leiame, et paindlikkus, mis innustab inimesi tööjõuturule naasma kasutades jagamismajanduse tehnilisi platvorme oleks kasulik nii töötutele kui ühiskonnale laiemalt. Hetkel kehtiv süsteem pigem takistab töötutel neid võimalusi kasutada,“ sõnas Eesti Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige ja tugikeskkonna Helpific asutaja Keiu Roosimägi.

Ettevõtjana tegutsemise ja nn traditsioonilise töö piirid on hägustumas: näiteks teevad lapsehoidjad tööd läbi ettevõtluskonto või iluteenindajad ja taksojuhid tegutsevad FIE-na. Töötuskindlustus aga ei kata ettevõtluselaadset tegevust, sh uudseimatest vormidest ettevõtluskonto omanikke ning jagamismajanduse põhimõttel tegutsejaid. 

Platvormitöö on Eestis pärast turule jõudmist kiiresti levinud –Taxify, Bolt, Wolt ning GoWorkaBit, kusjuures viimasele on Eestis registreeritud 110 000 inimest ning igal nädalal lisandub 500–600 uut registreerunut ja 700–800 uut töövõimalust.

2018. aastal viis Arenguseire Keskus koostöös partneritega läbi platvormitöö küsitlusuuringu, mille järgi teeb Eestis platvormitööd iganädalaselt 8% tööealisest elanikkonnast, mida on rohkem kui Saksamaal ja Rootsis, kuid vähem kui Itaalias ja Hollandis. 13 küsitletud riigi seas on Eesti platvormitöö leviku poolest viiendal kohal. Uuringus tuli veel välja, et ainus sissetulekuallikas on platvormitöö 4%-le Eesti platvormitöö tegijatest. 9% Eesti platvormitöötajatest tegutseb iseendale tööandjana, 3% on pensioniealised ja 15% üliõpilased. 

Lubatud on osaline töötus

Praegu on kehtinud süsteem, mille kohaselt lõppeb töötuna arvel olek ja töötushüvitiste maksmine, kui töötu saab tööle kasvõi mõneks tunniks või päevaks, sõltumata tema töötamise koormusest ja saadavast töötasust. Töise tulu saamisel kaotab inimene õiguse töötushüvitise saamisele.„Küsimus on selles, kuidas laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning millistel tingimustel lubada lühiajalist töötamist. Ka teiste riikide kogemus näitab, et see toetab inimeste naasmist tööturule,“ rääkis Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. „Vabatahtliku töötuse korral tuleks maksta samuti hüvitist, kuid arutamist vajab, millistel tingimustel see peaks toimuma.”

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson pidas samuti õigeks hüvitise maksmist ka vabatahtliku töötuse korral, kuid selle tingimused vajavad edaspidi täpsustamist. „Samuti võib olla lubatud osaline töötus: kui inimene on kaotanud oma põhisissetuleku, aga ta on näiteks korteriühistu esimees ning saab selle ees sümboolset tasu, võiks tal olla siiski õigus töötushüvitisele,“ ütles Peterson. Ta tõdes, et klassikalises töösuhtes olevad inimesed ei peaks maksma kinni nende hüvitist, kes on hõivatud mõnes töövormis, mis töötuskindlustussüsteemi ei panusta. 

Osapooled pooldasid hüvitiste maksmist vabatahtlikult töölt lahkumise korral, kuid nentisid samas, et arutamist vajab hüvitise maksmise kestus ja selle suurus. 

Toeks vanaduspensionäridele

Üldist toetust leidis ka mõte, et töötushüvitise saamise ajal on lubatud tööampsude tegemine, näiteks platvormide vahendusel. 

Samuti jõuti arusaamale, et üldiselt ei ole mõistlik maksustada töötavaid vanaduspensionäre, ja et töötuskindlustusmakset tuleks maksta töötasult, palgalt ning ettevõtlustulult, et oleks võimalik nende kindlustatute ringi laiendada, kes töötuse korral võiksid saada hüvitist. 

Statistikaameti andmetel oli vanaduspensionieas töötajaid 2018. aastal 46 400 ehk 29,2% kõikidest kuni 74-aastastest vanaduspensioniealistest. Neil puudub täna juurdepääs töötushüvitistele ning tööturuteenustele ning nad ei maksa töötuskindlustusmakset. Töötushüvitiste süsteemi muudatusettepanekud puudutavad nii tööealist elanikkonda kui ka vanaduspensioniealisi, kes võivad töötuks jäämise korral vajada tuge tööotsingutel. 

Kohtumist juhtis sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler Sten Andreas Ehrlich, kes tõdes, et arutelu põhjal on võimalik kokku panna konkreetsed ettepanekud, mille põhjal saab hakata välja töötama vastavat seaduseelnõu. Aprillis jõuab huvirühmadelt saadud tagasiside sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonile, kes annab edasised suunised seaduseelnõu väljatöötamiseks. Valitsuskomisjoni töö lihtsustamiseks moodustatakse juhtrühm, mis töötab läbi lahendusvariandid ja nende mõjud. Muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis võivad jõustuda juba 2022. aastal.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

•