Emma ja Maria: meid teeb õnnelikuks, kui saame pakkuda midagi head
Helpific alustab aprillist sarjaga Helpificu inimesed. Esimesena avavad ennast üliõpilased Emma ja Maria, kes soovivad kujundada oma tegevusega paremat ühiskonda. Helpific esitas neile mõned küsimused Kadrioru lossiaias, kus tulid jutuks kahe noore inimese õpingud ja unistused.
Neiud leiavad, et kõik hea saab alguse perekonnast. Kui üks inimene muudab oma käitumist, siis mõjutab see ka teiste käitumist – ise tuleb olla eeskujuks kõige heaga. Maria õpib korraga majandust ja ämmaemandust. “See tähendab, et ma püüdlen elus edasi ja samas tahan anda ühiskonnale tagasi. Sellepärast ongi valitud kaks erinevat eriala,” kirjeldab ta.
Emmagi on hakkamist täis ega rahuldu kunagi tavapärase või keskmisega. “Ma arvan, et meid kõiki teeb õnnelikuks, kui saame pakkuda midagi head. Kui võrrelda ämmaemandat ja arsti, siis minu arvates on just ämmaemandad ja õed need, kes nö paitavad patsienti – nad on tema kõrval alati olemas. Nii et on hellem ja kangem pool,” mõtiskleb Emma.
Kas teil on unistus Eestist? Mis võiks olla ühiskonnas teisiti?
Emma: Mina kujutan oma tulevikku väga konkreetselt Eestis. Mulle on südamelähedane Hiiumaa ja kujutan ette, et lähen sinna õige pea tagasi. Soovin, et noored tulevad tagasi ja et sinna tuleb rohkem elu, aga samas jääb alles saare erilisus.
Maria: Meil on hästi levinud see konnatiigi arvamus, mis tegelikult ei peaks inimesi enam mõjutama. Suudame globaalselt nii palju saavutada – juurutada igasse noorde ja üldse igasse inimesesse seda, et me pole nii väikesed, nagu arvame. Meie põlvkonna puhul on seda vähem, aga meie vanemad on palju rohkem sellise suhtumisega, et mis nüüd meie siin väikeses Eestis ikka… Seda suhtumist saab muuta. See on minu ideaal Eestist.
Mida tähendab teie jaoks maailma muutmine?
Maria: Ma arvan, et see on väikestes asjades – näiteks see, kui ma ütlen kellelegi midagi head. Mul oli üks tore juhus. Nägin, et mees, kellel oli väike tüdruk õlal, kõndis väga kiiresti. Väikesel tüdrukul kukkus müts maha. Ma ise olin neist hästi kaugel. Nägin, et nende kõrval oli mitte vanem kui 4-aastane poiss, kes võttis selle mütsi, jooksis neile järele ja ulatas mütsi mehele. Maailma muutmine on märkamine.
Kui Sa saaksid ühe päeva jooksul olla üks inimene Eestis või välismaal, siis kes Sa oleksid ja mida selle päeva jooksul korda saadaksid?
Maria: Mina tahaksin olla Elon Musk. Ta on heas mõttes väga mõjuvõimas inimene, aga mitte nii provokatiivne nagu Donald Trump. Ta on teinud nii palju asju, mille suhtes keegi ei arvanud, et see on võimalik. Tahaksin näha selle inimese mõttemaailma.
Kui Sa oleksid Elon Musk, siis mis on kolm asja, mis Sa ära teeksid, kui Sul on kõik vahendid?
Maria: minu mõtted viivad ikka tervishoiu valdkonda, mõtlen inimesekeskselt, et inimestel on rohkem kontrolli oma tervise üle. Elon Mask on loonud Neuralinki (toimetaja kommentaar: toode, mis ühendab inimese aju arvutiga), arendaksin seda edasi.
Mis teid kõige rohkem häirib või puudutab?
Emma ja Maria: Me oleme mõlemad emotsionaalsed inimesed ja meid teebki kõik kurvaks, kohe tahaks aidata. Aitama peab, kui näed, et keegi vajab abi. Mõelda võib ka nii, et aitan ka sellega, et arendades iseennast saan olla teistele eeskujuks.
Üheks nõrgaks kohaks Eesti vaates on puudega inimesed. See on kurb, et vanemad loobuvad oma tööst, et oma lapse eest igapäevaselt hoolitseda. Riigipoolne toetuste süsteem on nõrk.
Gümnaasiumi lõpus oli kohustuslik uurimustöö. Meil üks noormees, kes on ratastoolis, tegi uurimustöö ligipääsetavusest asutustes. Sellest uurimusest tuli välja, et hästi palju on selliseid hooneid, kus on nõuete täitmiseks küll olemas invatualett, aga ükski ratastoolis inimene sinna sisse ei mahu. Või on kaldtee niivõrd suure kaldega, et ükski ratastool sealt ennast üles ei vänta. Võibolla püüame neid norme täita lihtsalt sellepärast, et neid täita, aga kui palju on sellest reaalselt abi, sellele ei mõelda.
Täna on ühiskonnas tabuteema see, et puudega naine võib olla ema. Kuidas teie kui tulevased ämmaemandad seda teemat näete?
Emma ja Maria: Väga suur vahe on selles, kas on füüsiline või vaimne puue. Vaimse puude puhul tuleb juba see raskus, kuidas ema saab lapsega hakkama. Aga füüsiline puue ei ole minu arvates mingiks takistuseks, eriti kui su kõrval on väga tugev partner, kes saab aidata. Kõik need inimesed mõtlevad välja oma süsteemi, kuidas toime tulla. Meile koolis õpetatakse, kuidas suhelda ja toime tulla erivajadusega inimestega – meie saame erivajadusega inimestega hakkama.
Mis te arvate praegusest suhtumisest erivajadusega inimestesse? Tõenäoliselt noortel on need stigmad väiksemad, eriti kui nad on palju reisinud, maailma näinud. Aga meie ühiskonnas hakkab see alles murduma.
Emma ja Maria: See murdepunkt on hästi valus koht. Näeme nii palju seda, kuidas meie vanemate eas olevad inimesed suhtuvad hoopis teistmoodi kui meie. Puudega inimestesse võibolla mitte, inimlikkus neil ikkagi on, aga näiteks rassivahedesse. Aga meie põlvkonna jaoks see pole enam mingi tabuteema. Ühiskond on liikunud sinna, et puudega inimesed on meie keskel.
Pildid tegi fotograaf Priit Grepp.