Eesti Lihasehaigete Seltsi esimees Jüri Lehtmets mõtleb kõikidele erivajadusega inimestele, kellel on tulnud ette elu nelja seina vahel ja kelle kohta kehtib ütlus: “Kevadel ehk saad välja, lilleke.” Nüüd on see mõneks ajaks reaalsus kõigi jaoks. Varvaste abil maaliv ja kirjatööd tegev Tiia Järvpõld on pidevalt nelja seina vahel. Mõnel ajajärgul vähem, mõnel rohkem. “Olen sellega suhteliselt harjunud. Praegu ei ole sünnipäevast saadik õues käinud – see teeb juba kokku 23 päeva. Vaikselt hakkab küll vaimselt pinda käima,” arutleb Tiia. “On neid, kes arvavad, et praegust olukorda võib võtta puhkusena. Kindlasti nii see ei ole. Ja veel, kui jääda järsku üksi päevadeks tuppa – see on psüühiliselt väga raske.” 

Leia rõõmu hobidest

Tiia Järvpõld leiab rõõmu kirjutamisest, paljud mõtted jõuavad ka blogisse. “Tegelikult ei tea, millal võib tulla hetk, kui internetki kaob… Nagu ei ole enam ühtegi spordivõistlust, kultuuriüritust. Maailm seiskub. Ülihelikiirusega. Surutakse inimesi suluringi,” kirjutab ta oma blogis.

Jüri meenutab põhikooli lõpetamise järgset aega, millal leidus küllaga tühje päevi. Ta oli terve päeva kodus ja sisustas aega teleka ees, luges ajalehti või surfas internetis üsna mõttetutel lehtedel. Taganjärgi teab ta, et oleks võinud tegeleda märksa sisulisemate väljakutsetega. „Ju ma polnud lihtsalt valmis toimetustega seotud vastutust täiel määral veel kandma,” meenutab Jüri. “Tegelikult olid nädalad võrreldes teiste sarnases olukorras olevate noortega üsna head, sest nii mõnegi suure abivajadusega lihashaige saatuseks oli istuda nädalaid või koguni mitmeid kuid koduseinte vahel.” Jüri teab, et siinkohal ei ole lahenduseks internetis surfamine, sest see ei too just kuigi palju uut hingamist – suured eesmärgid kaovad silmapiiri taha ja ainsaks eesmärgiks saab päevad mööda saata võimalikult kergel viisil.

Suhtle teiste inimestega

Jüri ei soovita olla pikalt arvuti taga. “Laiskus võib tulla sellest, et keha väsib paigal olles kiiresti, aga nii mõnelegi erivajadusega inimesele pole enese liigutamine virgutuse saamiseks just enda teha. Tehke kodus proovi, kui vaimselt virgad te olete, kui istute arvuti taga kaks tundi või rohkem,” räägib ta. 

Jüri ei ole kuigi püsiva loomuga, mistõttu igatseb ta enamasti sündmusi, mis leiavad aset väljaspool koduseinu. Tühjade päevade sisustamiseks on ta valinud tegevused, mis avardavad loovust, maailmavaadet või väljendusvõimet. Lapsena sisustasid tema aega legod, hiljem lugemine ja päeviku pidamine. “Püüa leida tegevusi, mis aitavad hoida eemal interneti avarustest. Näiteks lugemine, legod, maalimine,” soovitab Jüri.

Kriisikonsultant Maire Riis soovitab luua harjumuse suhelda teiste inimestega igapäevaselt, sest suhtlus on isolatsioonis eriti oluline. “Sotsiaalmeedia võimaldab vestelda ja näha teisi Facebooki, Skype’i ja muu sotsiaalmeedia vahendusel, samuti on võimalik suhelda telefoni teel. Anna oma suhtlusringile sellest soovist teada,” ütleb ta. Teistega rääkimisel tuleb aga jälgida, et põhiteemaks ei saa muremõtted ega koroonaviirus.

Sea endale suuremaid eesmärke

Kodusolemine aitab koos pere või sõpradega planeerida videosilla abil ühingute, organisatsioonide või sõpruskonnaga seotud tegevusi. “Soovitan seda teha täie innuga, sest see annab võimaluse tõestada, et sa pole tomp toa nurgas, vaid inimene, kellel on oma soovid, unistused ja tahtmine neisse panustada. Reaalsuses ei hakka keegi sinu eest sinu elu elama,” rõhutab Jüri. “Kui sa haarad elu ohjad enda kätte, tekib ka teistes soov anda omapoolne panus.”

Elurõõm on eeskätt meis eneses. Seega ärme kaota seda. Theodore Roosevelt on öelnud: “Tee seda, mida saad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled.”